Northland.
Suund mööda idakallast Uus-Meremaa pôhjatipu poole. Teed on toredasti sinka-vonka ja mäest mäkke ning vaated on imelised. Hästi palju on lambaid ja lehmi igal pool.
Suund mööda idakallast Uus-Meremaa pôhjatipu poole. Teed on toredasti sinka-vonka ja mäest mäkke ning vaated on imelised. Hästi palju on lambaid ja lehmi igal pool.
Esimese öö veetsime Goat Island'i rannas, kus hommikul minu jaoks jääkülma veega käisime snorgeldamas ning ujusime ka lähedal asuvale saarele.
Teel.
 |
| Ruakaka rand |
Teiseks ôhtuks jôudsime Sandy Bay randa, kus veetsime ka jôulud ning teisegi öö, sest nii hea koht oli.
Kolmanda peatuskoha leidsime juba pimedas Ninety Mile Rannas.
Järgmisel päeval jôudsime pôhjapoolseimasse tippu, kuhu autoga minna saab - Cape Reinga.
Öömaja saime sealt lähiselt karavanpargist (6$ inimene). Seal oli nn freedom camping ehk siis kämping, kus on kemmerg, vesi ja külm dush. Selleks ajaks olidki meil juuksed juba nii turris peas (Tobi nägi välja nagu Nukitsamees), et isegi külm dush oli taevalik. Merevesi oli minu juuksed rastapatsideks meisterdanud.
Teel.
Viienda öö veetsime ühe kauni jôe ääres.
Järgmisel päeval vôtsime ette 1,5 tunnise matka Waipoua kauri metsas. Kaurid on iidvanad suured puud.
Ööseks jôudsime Papoua linna parki.
Teel.
Ning täpselt nädal hiljem olime taas Newton Lodge'i hostelis, et end korralikult kasida, asju laadida (laadija asi meil autos ei tööta) ning pesu pesta.
Das auto on seni kenasti vastu pidanud. Eks me aeglased ole ja Tobi annab pidevalt teistele teed, aga peaasi, et liigub. Pärast esimest ööd on meil ka tetrise mängimine ehk asjade pakkimine käpas ning igal asjal on oma ôige koht, et kôik mahuks. Osa asju, tôsi küll, jätame öösiti katte all välja. Ja magamine pole ka probleem. Veidi kitsas on, aga muidu laadna.
Ööbimiskohtasid tegelt lihtne leida ei ole kui ei taha maksta (me ei taha eriti). Kôik tee ääred on aedadega piiratud ja kuhugi teelt lihtsalt kôrvale tômmata hästi ei anna. Üldiselt sätime end kuhugi ranna äärsesse parklasse, kus ka tasuta vets olemas, aga hullult peab otsima, et saaks mône "no camping" sildita. Mina eriti ei muretse, et keegi midagi ütlema tuleb, sest me ei tee ju kellegile liiga ja prahi viskame ära ning kui vaja, siis liigume mujale. Tobi on rohkem mures ja kardab trahvi saada.
Praegu veel plaan paigas pole kuhu edasi, aga ikkagi edasi! :)
