Monday, December 16, 2013

Tobi saabus.

Tobi saabus.

Lühikese ajaga lugesin läbi Anna-Lou Weatherley "Wicked Wives". Naistekas, aga polnudki paha tegelt. Mick Gatto with Tom Noble "I, Mick Gatto", mis räägib Melbourne'i gängidest ja kuritegevusest on teemalt küll huvitav, aga kehvasti kirjutatud.

Pangakonto avasin ASB pangas.

Nii...Tobi saabus! Veidi läbi raskuste, aga ei midagi hullu. Esiti muudeti ta lend Perthist Melbourne'i ära, ei pôhjendatud miks, aga arvame, et piloodi närvid ei pidanud vastu, sest oli ikkagi 13 ja reede.
Siis oli Tobi Sydneys ja hakkas Aucklandi lennu peale minema kui selgus, et lisaks piletile, mis näitas, et ta lendab Uus-Meremaalt tagasi Austraaliasse, peab tal juba praegu olema ka Austraalia viisa. Aga polnud. Seega pidi ta kibekiirelt ostma pileti kuhugi mujale....üki-kaki-kommi-nommi ja nüüd on tal pilet Vanuatu saarele Vaikses ookeanis. Hahaha...
Aga nii tore oli teda taas näha. Viimati nägime Fremantle'i rannas ca 5 kuud tagasi. Juuksed on tal pikaks kasvanud ja hoiavad naljakalt ühele poole viltu, aga muidu ikka sama Tobi oma rula ja laheda olemisega. Läksime kohe öist Aucklandi uudistama ning ôlut ja siidrit mekkima. See oli ka minu esimene ôhtu väljas ja peale kahte nädalat kehva tervist ning magamist oli see hästi kosutav.


Täna kôndis mulle üks mees vastu. Juba eemalt oli näha, et nalja saab.
Poolpikad hôredad juuksed hôljumas peas. Seljas oli tal naiste topp, selline kus tissid eraldi on ja esile toodult. Just. Just. Olgugi, et tisse tal polnud, pigem paistis karvane rind. Meiki polnud!! Siis oli strets kitsas pôlvedeni seelik (mis ta kôndimise koomiliseks tegi) ning pôlvikud. Jalas potased. Usun, et transvestiidid häbeneksid ta omade ringist välja seega arvan, et lihtsalt juhtus selline kostüüm. Ise ta oli hästi rahuliku olemisega, et kôik on täpselt nii kui peab. Aa...ja enda selja taga vedas ta ratastel suurt külmkappi.
Tobilt sain lugemiseks Yann Martel'i "Life of Pi". Ja hea uudis on, et ka siin on Domino's Pizza viieka ette ning saan taas oma pizza/taksonime, Ursula, kasutada. Ihiii...

 
 

3 comments:

  1. Life of Pi on üks mu lemmikraamatuid, head lugemist! Ja meil siin Tallinnas on oma transvestiit. Muidu nagu mees - suvel šortsid, põlvikud (!) ja tossud, aga ka must parukas (patsidega!) ja rämemeik (mustad silmad, punased huuled). Ja töötab haldusfirmas, niisiis koristab parke ja mänguväljakuid, hihii.

    ReplyDelete
  2. Tahtsin hakata just sellest samast mehest kirjutama. Kohtusime ükskord Kristiine Prismas: selja tagant nagu mees, töömeheriietes ja nokamütsiga, kaks patsi peas! No ja kui näo keerab, siis täpselt ei saagi aru, mis värk on. Ülitugev meik näos. Arvasin tükk aega, et nägin vist valesti, aga selgub, et on veel tunnistajaid :).

    ReplyDelete