Sunday, February 23, 2014

Woofing jätkub.

Woofing jätkub.

Päevad on lihtsad. Hommikul teen môned tunnid tööd, kokkuleppe järgi 4, aga tegelt nii kuidas tööd on. Mônikord rohkem, teinekord vähem. Enamasti askeldan aias.

Uue raamatuna loen Janet Evanovich'i "Hot Six", mis on täitsa tore lihtne ja naljakas.


Tobil ônnestus suht viimasel minutil me Koke ka maha müüa ning nüüd rallib üks tsehhi poiss sellega ringi. Edu! Tobi ise lendas eile Austraaliasse tagasi.

Üks päev sôitsin üksi Jasmine'i suure jeebiga naaberlinna asjatama. Algul olin küll pabinas, sest pole nii suure autoga enne sôitnud ja vasakul pool ja automaatne, aga sain hakkama. Jasmine'i ja Mike'i üldse ei huvitanud, et mul juhilube ega kogemust siinse liiklusega ei ole. Nüüd toon ka lapsi koolibussi pealt koju.

Laupäeval oli neil soolaleivapidu...tôsi, ilma suurema soola ja leivata.
Ja nii see nädal läks!




 

Saturday, February 15, 2014

Woofing.

Woofing.

Tuleb tunnistada, et mul hakkas kohutavalt igav. Paigal olles peab midagi tegema, sest igavus on mu suurim vaenlane (pärast sääski), aga pikemaid otsi me enam ette vôtta ei saa ja lähedal midagi teha/näha pole. Muutusin rahutuks ja pahuraks.

Hostelielu ka ei tômba ja kôik kohad on hästi kallid. Linnas poleks rohkem tegevust.
Nägin Gumtrees kahte kuulutust, kus otsiti woofereid. Ehk siis eesti keeli sulaseid :) môned tunnid tööd päevas ja sul on ulualune ning söök olemas. Ideaalne praeguseks. Ega ma pikalt ei jôudnud môelda kui juba Jasmine helistas ja leppisime kohtumise kokku. Mul oli väga hea tunne kôige suhtes ja otsustasin juba suht kindlalt, et läheb kaubaks. Sôitsime Tobiga siis Jasmine'i koju ning tutvusin ta abikaasa Mike'i ning kahe tütrega; Grace on 8-aastane ja Ellie 5-aastane. Peres on veel armas koer Bud, kaks vahvat kassi, kaks notsut, 40-aastane poni nimega Starbucks, pull ning trobikond lambaid. Elavad nad suurel maatükil 30 mintsa Christchurch'st väljas.
Ja läks kaubaks! Mul on OMA tuba. Suur riidekapp. Milline ónn on riided kotist välja vôtta! Ja mul on OMA vannituba. Superluks!!! Aitab jôes sulistamisest!
 
Esimese tööna installisin pereemale uue printeri. Jasmine ja Mike môlemad töötavad kodust. Mike'l on mingi automaatikaga uste äri ning Jasmine aitab kaasa ning tegeleb ka majutamisega. Majast eemal privaatses kohas on vanaaegne vanker, mis on hästi stiilselt ja tôetruult 19. sajandi elamiseks ümber tehtud.
Teise tööna alustasin plangu värvimist aias, millega esimese päeva ôhtuks pooleni jôudsin. Tuleb veel teist korda üle lôôbata.
 
Algselt olid lapsed veidi häbelikud, aga ôite pea oli just noorem mu küljes kinni ning päris kôike. Eestist ta loomulikult kuulnud pole ja kui tal oli küsimusi mu kodu kohta siis kutsus ta seda "sinu maailm". Ju siis olen ma teisest maailmast.  :)

Ja nüüd on mu päevad sisustatud. Teen kôike, mida vaja. Suure pesupressiga triikisin linad ära, värvisin, kraamisin, rohisin.
Ôhtuti loen ja vaatan filme (toon välja môned Uus-Meremaa omad nagu "Whale Rider" ja "Boy"). Väike tüdruk viib mind tihti sôitma. Neil on selline lahtine jeep ja too viie aastane on hull kimaja. Ma pean kahe käega kurvides kinni hoidma, sest ta täiega rallib ja teeb napikaid, aga tegelt on hästi osav. Uskumatu.

Neljapäeva hommikul, kui Jasmine ise Aucklandis oli, tuli majja pôhimôtteliselt saltotades eratreener. Selgus, et kord nädalas káib ta siin tundi andmas ja polnud ka mul pääsu. Jooksime ja hüppasime ja vôimlesime siis Mike'ga viimse vôhmani. Järgmisel päeval olin üle kere kange.

Laupäeva ôhtuks oli Jasmine sôbranna sünnipäevale kutsutud ja vôttis ka minu kaasa. Teemaks oli rock and roll vôi midagi säärast ja kohalikust kostüümilaenutusest saime endale midagi vastavat. Lôbus ôhtu oli ja sain natsa ka Christchurch'i ööelu näha.

 

















 

Saturday, February 8, 2014

Christchurch ja ümbruskond.

Christchurch ja ümbruskond.

Christchurch on hästi kole koht. Linn pole veel toibunud 2011. aasta maavärinast ja kôikjal on ehitus kas pooleli vôi ootel. Christchurch on hetk üks suur ehitusplats!

 

Pôrutasime kohe sealt edasi Banks poolsaare suunas. Seal asub tore väike prantsuse stiilis linnake Akaroa. Kahjuks aga pole seal tasuta ööbimise vôimalust ning seega pöördusime tagasi ning peatusime taas poolel teel peatuskohas, kus pakkusid seltsi kuked, pardid ja luiged.

 
 
 
 
 

Akaroa ja ümbruskond.


 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mark Twaini raamat on endiselt pooleli (ja jäigi pooleli), aga vahepeal lugesin läbi Thomas E. Kennedy "Falling Sideways" - ei midagi erilist ja Ruth Rendelli "The Vault" - täiega jura!

Nüüd tiirutamegi päeval Christchurchi lähistel ja käime linnas vaid asju ajamas; ööseks sôidame ühte ja samasse peatuspaikka pisikese oja ääres. Tolles siis pesen pesu, mis kuivab puu küljes, ning kasin ka ennast kuigi marukülm vesi on. Jôe ääres on tore tugitool, kus mugavalt raamatut loen; hetkel käsil naabritelt saadud Fleur Beale'i "A Respectable Girl".

Panime auto Gumtree'sse müüki ja loodetavasti saame tast ka kenasti lahti. Kuna nüüd on lôpusirge käes ja midagi suurt enam ees pole, siis on mul ka koduigatsus peale tulnud. Ootan juba Eestit!