Austraalia :): Holland.

Holland.
Amsterdam.

Lend oli hästi pikk, kokku ca 30 tundi. Christchurch - Sydney - Bangkok - siis Dubais vahetasime lennukit ja Amsterdam. Süüa/juua sai kenasti ja nii hea on filme ning sarju telkust vaadata, aga jube raske on samas asendis istuda ning magasin vaid siis kui pea ära vajus môned minutid korraga. Lôpuks olid silmad loomulikult punased ja valusad ja kogu keha rammestust täis. Ainuke môte peas oli hotelli jôuda, aga loomulikult ei käinud see kergelt.

Schipoli lennujaamas selgus, et nad olid minu koti koos paljude teistega Dubaisse maha jätnud. Tuhat kotti pidi seal kodutud olema, aga nad olid lootusrikkad, et saavad pagasi peagi kätte ja toovad siis mulle selle hotelli ära. Hoian pöialt! Eelmine kord Amsterdamis olin kolm päeva samade riietega kui ka siis mu kott kuhugi Mongooliasse rändas. Aga ei hullu, homme tuleb Marily ja toob soojad riided. Ja neid on vaja! Jeebus. Ma olin juba unustanud kui külm ja kôle vôib ilm olla. Austraalia ja Uus-Meremaa elanikud ei tea kuidas neil on asukohaga vedanud!

Lennujaamas olin klienditeeninduse järjekorras kui tunnen, et keegi aina nügib pagasikäruga vastu jalgu. Paar korda vältisin, siis pöördusin üleni oranzis india proua poole ja palusin kenasti, et ta lôpetaks, sest küllap ju kogemata ta sôidab mulle lihtsalt kandu. Aga ei. Proual jäi ôigust veel ülegi ja arvas, et kui ta mind nühib, siis kogu järjekord hakkab kiiremini liikuma. Tere tulemast Euroopasse! Kôigil kiire ja tihti ollakse jaburalt ebaviisakad. Ütlesingi talle seda otse äkku ning lasin endast ette. Olgu tal hea päev.

Peale väikest eksitust vale rongi peal jôudsin vihmasesse Amsterdami ning peagi ka äbarikku hotelli. Tähistasin pirukate, ôlle ja kuuma dushiga. Proost!

Hommikul tuli Marily ning läksime linna peale kolama. Lennujaamast keegi ei helistanud ning kônedele ei vastatud seega ostsin poodidest uued hädavajalikud tarbeesemed ja asi laadna.

Külastasime Prostitutsiooni muuseumit ja tahtsime ka ôhtust kanalisôitu teha, aga seda ei saanud. Hiljem láksime välja kohalikesse meelelahutusasutustesse ja tantsu, tralli ning nalja jätkus hommikul seitsmeni.

Kolm tundi und ja koperdasime kompsudega rongijaama. Otsustasime käia lennujaamas ise ära ja uurida, kas mu kott on olemas. Oli. Jesssuuu. Vôtsin paar rôivaeset ning jätsin ta sinna hoiule, sest väike kott on juba ca 10 kilo raske ja tüütu.

Haag. Rotterdam. Leiden.

Rong Haagi läks hästi ruttu. Meil polnud korralikku plaani kuidas hostelisse saada ning hakkasime aga pead laiali huupi kôndima. Noh jah. Loll pea on jalgadele nuhtluseks! Ca kaks tundi tatsasime vales suunas. Mul ôlad kanged ja ka Marilyl polnud oma kohvriga lihtne. Lôpuks vôtsime trammi ning saime ôhtuks hostelisse.

Olgugi, et tohutu rammestus oli peal ajasime hiljem end jalgele ning tagasi kesklinna. Seal saime kokku Marily sôbra Kasperiga, kes siin teist aastat üliôpilane on. Näitas meile linna ning viis sööma-jooma.

Järgmisel hommikul turistitasime linnas ning siis korjasid Nele ja Martin (sakslane) meid auto peale ning viisid Rotterdami. Nele on Marily endine töökaaslane. Käisime araabia restos söömas ja veidi nägime ka linna. Esmapilgul jäi tublisti Amsterdamile ja Haagile maha.