Esmaspäeva hommikust peale lastakse nüüd Kmartis haledaid jôululaule (tuhat korda tuleb George Michaeli "Last Christmas") vaheldumisi endiselt väga populaarsete Spice Girlside, Backstreet Boyste ja Leonna Lewisega (jep....who nagu).
Lôpuks ometi oli käes Karrathast lahkumine ning hakkasin küüti otsima. Panin kuulutused Gumtreesse ja Facebooki ning kaesin vajalikke lehti (coseats.com; jayride.com); isegi kohalikule supermarketi teadetetahvlile panin sedeli ülesse. Küsisin ka Kmartis ringi, et ehk on môni kaubaauto Broome'i minemas, aga ei midagi. Hakkasin juba pelgama, et pean pöidla püsti ajama ning tee äärest küüti otsima kui leidsin ühe bussi, mis reedeti ja kolmapäevati sôite teeb. Plaanitust kiirem lahkumine, aga tegelt isegi hea.
Pakkisin oma kompsud kokku (endiselt on mul neid ülearu), viisin kotiga riideid Salvosse (jäin napilt kaks (!) korda politseile vahele kiivrita sóitmise eest), müüsin Tanya uuele prantsuse tüdrukule majas, telgi ja môned muud tränid kinkisin Weerale.
Viimane päev tööl läks megakiirelt. Nagu ikka on ju töölt lahkudes nii palju vaja veel ära teha, aga kokkuvôttes läheb ikka veidi rohkem vaja, et too Kmart korralikult funktsioneeriks. Väga armas oli, et üsna mitu kolleegi tulid häid soove ütlema ja ülemustelt sain kiita hõissassaa. Üks vanem kolleeg tegi mulle shokolaadi, mis aga trükimusta ei kannata ja seega interneti avarustesse ei jôua. Kel nüüd aga tekkis isu ( ;) ) seda imeteost näha palun vôtke minuga otse ühendust.
Lahkumise puhul ostsin kolleegidele mullitajad.
Lahkumise puhul ostsin kolleegidele mullitajad.
Ôhtul kogunesime Tambrey baari viimastele drinkidele. Siinkohal nimekiri kohalviibijatest: Weera, Heather, Natalia, Snehal, Ben, Kyle, Shane, Alichia, Jacob esindasid Kmarti; lisaks veel Elly, Anthony ja Kim. Sain ootamatult palju kinke ja kuigi meil kiskus juba peoks oli ikkagi väga kurb ja kallistusterohke lahkumine.
Vôtsin takso Information Centresse, mis asub linnast veidi väljas ning on ühtlaselt ka bussipeatus (ühtegi posti ega silti seda küll ei kinnitanud). Taksojuht, sudaanlane, oli väga jutukas ning unustas end lobisema suisa kümneks minutiks peale kohalejôudmist. Sain siis kuidagi temaga ka jumalaga jäetud kui tuli suvaline naine parkimisplatsilt ja hakkas seletama kuidas ta teist ööd parklas autos magab, sest on oma mehega tülis. Olime just kôiki maailma probleeme ära lahendamas kui GD ja Swapnil, kaks india poissi, kellega ka koos töötasin, helistasid, et oodaku ma nad ära, sest nad on teel ja tahavad head aega öelda. Jôudsingi nendega paar sôna vahetada (ka nemad tôid kingituse) kui buss juba tuli ja kui bussijuht mu küsimuse peale "to the Broome?" jaatavalt vastas oligi minek. To the Broome indeed!!
Jumalaga Karratha! Kindlasti mitte "jällenägemiseni"! Tahtsin sealt lahkuda juba tund peale saabumist ning viimased poolteist kuud telgis on ikka raske olnud. Kuumaga sai veel kuidagi hakkama, aga ôhkkond majas oli mu jaoks ikka raske ja magamatus tohutu. Tolle aja jooksul polnud mul ühtegi ööd kui oleks saanud segamata rahus magada. Hüvasti hommikused äratused ja saege pekki lärmakad prantslased! :D
Küll aga leidsin Karrathast hea mitu sôpra, kellega loodan kontakti jääda ja keda ka taga igatsen.
No comments:
Post a Comment