(friik-)show must go on!

(friik-)show must go on!

Et raamatukogud on veidrike täis ei ole meile enam ammu mingi uudis ja nüüd on juba imelik kui kedagi kentsakat ramsis ei näe. Eelmine kord nt üks tüüp tukkus tunnikese mu kôrval. Ehmatas end vaid üles kui peaga vastu klaviatuuri vajus.

Ja loomulikult on internet friike täis.
Kuna meil on rutt juba peal siit lahkuda, siis panime Gumtree'sse kuulutuse, et otsime kedagi, kel auto ja kes tahab kulusid jagada ja koos siis farmidesse tööd otsima minna.
Paar esimest helistajat vedasid meid alt ja ega me ei üllatunud, kuid proovisime edasi. Helistas mingi india tüüp. Pärast pikka seletamist kus ja kunas saime kokku ja selgus, et ta on Sydney'sse turistitama tulnud ja sooviks seda meiega teha. Yee yee...foto: Sydney Ooperimaja, mina vasakul, Jeny ja suvaline keskeakriisis India turist....
Soovisime talle edu ja nägemist!

Siis helistas iirlane, kes rääkis nii segaselt ja kiiresti, aga pakkumine oli tal hea. Ta pidavat olema mehaanik, tal on täisvarustuses autobuss jne. Ta soovis minna esiti kolmeks päevaks rahvatantsupeole, aga siis oleks valmis farme külastama. Küsis mult, et "kas meil telk on?" Vastasin, et ei. Ütles, et pole hullu - tal on. "Kas meil magamiskotid on?....ah, et ei ole. Pole hullu, mul on!". "Kas toidu tegemiseks nôud on?" Jällegist pole hullu, et ei ole. Süüa pole ka vaja osta, sest nimelt on ta "bushman" ja jahimees ja hangib enda toidu alati ise. Temaga ei pea me iial enam poetoitu sööma!!!
Kujutasin juba hirmunult ette kuidas ta kusagil pärapôrgus vibu ja noolega kängurusid taga ajab ja pärast meile grilliks teeb.
Soovisin talle edu ja head jahiônne. Nägemist!

Alexi juures.

Alexi juures.

Alexi juurest jôudsime 4 ajal tagasi ja vajusime unne. Ärkasin Jeny raputuste peale, sest toas oli hiigelsuur prussakas. Nii suur, et Jeny kuulis ta kôndimist ning arvas, et hiir vôi rott!!! Ma olin täiesti unesegane ja ei saanud esiti midagi aru, aga ônneks Jeny suutis tegutseda. Hakkasime seda elukat taga ajama. Tähendab, Jeny ajas ja mina kisasin kôrval. Nii kiire ja suur oli! Vôitlus käis elu ja surma peale. Jeny pidi kaks korda täiega (nagu raiuks puid) talle potasega pihta andma enne kui tast jagu saime.

Öösel magada enam hästi ei saanud, nägin prussakaid unes.

Eluolu.

Andsime majaomanik Dimitrile lahkumisavalduse sisse, pole môtet siia passima jääda kui tööd pole. Saatsime kolme nädala jooksul CVsid igasugu kontoritöödele ja klienditeenistusse, ettekandjaks ja nôudepesijaks, registreerisime mitmes tööotsingu firmas ning ühes oleme ametlikult kirjas (tegime testid ja puha), kôndisime otse poodi ja kohvikusse sisse ja ei midagi. Aitab. Kuni veel meeleolu üleval ja raha ka olemas tuleb edasi liikuda.

Jama on vaid selles, et Dimitri ei taha deposiiti kuidagi tagastada. Pakkus diili, et pool rahast tagasi kui leiame uued asemele, aga teine pool läheb igal juhul kaotsi. Mis teha. Üritasime küll teda veenda, et äkki saame uued kallima üüriga nôusse ja siis saab ta oma raha peagi tagasi ning vôiks seega ka meile täisdeposiidi anda, aga ei. Ütles, et tema reeglid ja nii on (olgugi et ta lepingut meiega tegelt ei alkirjastanudki). Business-man!

Asusime siis uusi üürnike otsima ja Dimitri teatas, talle ei sobi austraallased (sest neil on kindlasti mingi ähmane taust, et nad omal maal tahavad jagatavas majas elada), ei sobi iirlased ja inglased, isegi tüdrukud, (sest nad joovad ja lärmavad). Kümnest prantslasest on head kaheksa, hollandlasest seitse ja itaallased on ka enamasti head. Küsisin siis ta suure seletamise vahele, et mis eestlaste suhe on. Vastas, et ei oska neist midagi arvata, sest ma alles essa. Ju siis oleme veel plussis! :)

Eks ta üks paras suller ole. Teenib backpackerite pealt ise kenasti ja kui aga saab tômbab naha üle kôrvade. Eks oodaku oma järgmise kuu veearve ära!!! ;)

Autor: itaalia tydruk Alessia

Manly.

Manly.

Tegime eile väljasôidu Manlysse -  váike linnake 30 mintsa praamisôidu kaugusel Sydneyst. Külastasime Manly Sea Life Sanctuary't ja Manly randa.