Half-Ironman vôistlus ja natuke Tasmaania idarannikut.
Liam vôttis osa Half-Ironman triatlonist idarannikul ja kutsus mind kaasa elama. Muidugi läksin (kuigi äratus oli 5 hommikul...suht tavaline viimasel ajal). Môni tund sôitu ja olime Freycinet'i poolsaarel. Liami sôber Bree tegi rattasôidu (90 km) ja jooksmise (ei mäleta distantsi), aga 1,9 km ujumist oli siis Liami teha. Umbes 200st ujujast oli Liam 69. ja kuigi ta ise oli kôigile kiidelnud, et on esikümnes, siis arvan, et ka see tulemus oli hea.
Liam vôttis osa Half-Ironman triatlonist idarannikul ja kutsus mind kaasa elama. Muidugi läksin (kuigi äratus oli 5 hommikul...suht tavaline viimasel ajal). Môni tund sôitu ja olime Freycinet'i poolsaarel. Liami sôber Bree tegi rattasôidu (90 km) ja jooksmise (ei mäleta distantsi), aga 1,9 km ujumist oli siis Liami teha. Umbes 200st ujujast oli Liam 69. ja kuigi ta ise oli kôigile kiidelnud, et on esikümnes, siis arvan, et ka see tulemus oli hea.
Tagasiteel peatusime erinevates randades ja ronisime ka Hazards mäe jalamile, kust ühelt poolt näeb Coles Bay'd ja teiselt poolt avaneb vaade ühele kuulsamale Tasmaania rannale - Wineglass Bay'le.
 |
| osa Hazard mäestikust |
 |
| Coles Bay |
 |
| Wineglass Bay |
Shelly Beachil käisin esimest korda Austraalias olles ka ujumas. Otse muulilt vette, sest muidu poleks vist hakkama saanud. Jube külm ja soolane oli, aga väga läbipaistev ja ilus.
No comments:
Post a Comment