Eluolu.
Reedel oli tööl poolik päev ja see oli väga hea, sest tohutult külm oli (10C kôigest). Imelik kuidas ilm siin lihtsalt nii järsult muutub. Kogu aeg pane päevituskreemi peale ning kanna samas salli ja vihmakeepi kaasas.
Reedel oli tööl poolik päev ja see oli väga hea, sest tohutult külm oli (10C kôigest). Imelik kuidas ilm siin lihtsalt nii järsult muutub. Kogu aeg pane päevituskreemi peale ning kanna samas salli ja vihmakeepi kaasas.
Daphne ja Ting viskasid mind Hobartisse ära ja suundusid ise nüüd Tasmaania peale reisima. Loodetavasti peab nende auto Grandpa ikka vastu, sest ta teeb juba praegu iga künka peal lennuki häält ja ei taha mitte hoogu sisse saada. Mina kolisin Transit Backpackerisse ja elan hetkel 8 nariga ruumis, kus ca 12 inimest. Praegu veel on ok, eks näis kauaks. Ruumi muidugi ülearu pole, aga saab hakkama.
Samas hostelis peatub mônda aega ka Devonportist tuttav prantsuse (horvaatia-poola juurtega) poiss Alex, kellega koheselt kokku saime ja joogid tegime. Hea on ikka mônda tuttavat nägu näha.
Laupäeva hommikul käisime Alexiga Salamanca laadal. Piisavalt suur ja kirju koht, kust saab nii toitu, taimi, raamatuid, riideid kui muud pudi-padi. Ostsin endale James Pattersoni ja Maxine Paetro raamatu "Swimsuit", sest olin seda Devonporti raamatukogus eelevalt juba lugema hakanud kui interneti järjekorras olin.
Ôhtul trehvasin töökaaslase Jess'ga ja läksime ta sôbra Ericu poole. Ta elab täiesti kapitaalremonti vajavas majas koos mitme mitme inimesega ning lisaks telgivad tagaaias tihti ta sôbrad (üks poiss magab vôrkkiiges). Väga lahe oli, jôime ja Eric tegi taimetoitlaste lasanjat. Seejärel läksime Jess'i ja uusmeremaalase Liam'ga kohalikke meelelahutuskohti külastama. Alustuseks üks baar, kuhu ka Austraalia rugby meeskond oli sattunud, seejärel kohalik ööklubi. Igati lôbus ja hommikuni kestnud üritus.
No comments:
Post a Comment