Nädal Karrathas.
Töötan siis Kmartis. Äratus on viie paikku, et kuueks tööpostil olla. Päev algab seal alati ühisvôimlemisega :)
Töökaaslasi on palju, enamus naisterahvad, erinevas vanuses. Pubekad kônnivad tüdinenud nägudega ringi, pensionieelsed naised on nagu pahurad ja karmid ning môni tore inimene leidub ka. Veidram on aga juhtkond, kes nii minu kui ka teise uue tüdruku juba esimesel päeval unarusse jätsid. Ei mingit tutvustusringi, mingit elementaarset infot nagu millised on töötunnid, millal leping allkirjastada jne ei jagatud. Kôike pidin ise küsima. Isegi hommikul teretamine pole neil loomulik. Väga ebaaustraalialik, aga vôib olla läheb neil daamidel vaja aega harjumiseks ja järgmine nädal on juba laadnam.
Töö ise on okay. Pean kaupa laost riiulitele vedama. Kontimurdev pole, aga kiirelt peab tegutsema ja nii jooksengi seal suure käruga edasi-tagasi.
Majas on meil lisaks minule vaid prantslased (Elly, Anthony, Julien and Gilian). Panime kuulutused ülesse, et otsime lisa, aga seni pole kedagi leidnud. Ôhtuti vaatame filme ja ôhtustame koos, laupäeviti tulevad tavaliselt külalised (prantslased).
Ilmad on ilusad. Vaatasin Karratha kohta pikemat ilmaprognoosi ja pole ilusamat pilti ennemalt näinudki - kolme nädala jagu näitab vaid päikest ja temperatuuri 25-33 C vahel. Ei ühtegi pilvist vôi vihmast päeva! See on muidugi hea uudis, sest tööl käin ju rattaga (Tanya) ja môned korrad tahan veel päikest vôtta, et kalipsost lahti saada. Muidu mulle siin aias kunstmuru peal pleesitamine ei istu. Lihtsalt igavle ja higista.
 |
| 29.07.2013 - 8 kuud Austraalias |
Täna oli siin kohaliku riigipüha, FeNaCl day, puhul laat ja pillerkaar. Peale seda tegi Elly meile oma jeepiga offroadi ja sôitsime mäe otsa siidriga päikest looja saatma.
 |
| Rita, Gilian, Anthony, Elly & Julian |
No comments:
Post a Comment