Üheksas nädal Karrathas. 10 kuud Austraalias.

Üheksas nädal Karrathas.

Kmartis on palju väikseid lihtsaid asju, mida annaks muuta vôi parandada, et töölistel parem oleks ja aru ei saagi, miks midagi ette pole vôetud. No näiteks jagavad nad palgalipikuid endiselt paberitel, mis siis suurde hunnikusse kokku topitakse ning siis peab seal minuteid tuhnima, et enda oma leida. Mingit süsteemi pole. Paljude asjadega sama teema ja siis kôik märkavad ja kiruvad omavahel, aga ülemustele keegi ette ei heida. Keegi ei taha oma tööga riskida, sest "casual" töötajat saab iga kell koju saata vôi kui ei taheta otse vallandada, siis lihtsalt vähendatakse töötunde ja sunnitakse vaikimisi lahkuma. Minu otsene ülemus on väga organiseerimatu ja kinniste silmade-kôrvadega ja temaga rääkimine on kui hane selga vesi, aga paar kuud töötas Kmartis ajutiselt üks noor iiri ülemus ja tema kuulas. Ja nüüd, kui ta ise on läinud, on lôpuks asju muutma hakatud ja näen, et lôpuks on mu ettepanekuid kuulda vôetud. Tunne on hea.

 

Meil tuli uss!! Istun mina aias, naudin oma pealetöödsiidrit ja äkki tuleb uss värava alt läbi ja vingerdab aeda. Ilus pikk ja sale kollane-must. Ôudne polnud, sest roomajad on mulle meeldima hakanud ja iga kevad Eestis ootan täiega kui mu Intsud (ühisnimetus nastikutele) supervilla juures maa alt välja tulevad, aga siinsed maod on ju mürgised. Üritasin ka pilti moblaga teha, aga kuna see ei zuumi, siis ei ônnestunud. Uss aga vingerdas edasi Julieni telgi poole ja seejärel sisenes ventilatsiooniaugu kaudu majja. Tere tulemast, Alfred. Ônneks nood augud päris tuppa ei tule ja seega on Alf kusagil keldris vôi uitab ventilatsioonis.

 

Sandra ja Giam, prantsuse paar, kelle asemele tuppa ma kolisin tulid nüüd Prantsusmaalt tagasi ja minu lukselu sellega otsas. Kolisin taas telki. Palju ônne mulle - 10 kuud Austraalias.

töö juures

 

Kaheksas nädal Karrathas.

Kaheksas nädal Karrathas.

Neljapäeval oli ametlikult uuenenud Kmarti avamine. Kaks kuud remonti ja valmis. See oli esimene remont 27 aasta jooksul! Uuenenud poes on 53 000 eset müügiks....ônneks mina ei pea kôiki neid välja vedama. Suurpäeval rivistati meid kôiki siis ülesse, tehti pilti, peeti kônesid ja lôigati lint läbi. Isegi tasuta lôuna oli - pakuti kartulisalatit ja kana :D :D kujujutan ette, et Prismas on peopäeval sama menüü. Kooki kahjuks aga ei olnud.

 

Tööl peame nüüd kandma pôrutuskindlaid saapaid, mida oli aga vaid meeste numbrid. Seega koperdan ringi tohutult suurte jalavarjudega nagu kloun, aga vähemalt ajab see mind iga kord muigele kui oma jalgu vaatan.
Üks hommik suutsin asjad kappi koos lukuvôtmega jätta ja kui lôunaajal selle siis avastasin ei jäänud muud üle kui tangidega luku katki lôikamine.

 

Laupäeva ôhtul pidas Kilian lahkumispidu, sest ta lendab varsti Taisse. Pralle oli umbes 30 mintsa Karrathast väljas mere ääres. Sinna sôites nägime väga ilusat kuud, ühte ilusamat mida eales näinud olen, suur rôngjas punane ning väga madalal.
Pidu oli hästi tore. Tantsisime liivas ja väga lôbus oli. Ei puudunud ka lôke ning grill, proovisin ära praetud kaheksajala ühe ta jalgadest - meeldivalt soolane oli. Muss oli vali ja mingi hetk tulid kolm suurt austraallast selle peale kohale, sest nad telkisid veidi eemal. Esimese hooga tundus, et nad polnud eriti rôômsad, aga hetke pärast ühinesid nad juba meiega ning pidutsesid hommikuni.
Kuna ma pidin pühapäeval töötama, siis mina, Kim ja Sarah tulime öösel tagasi. Eksisime veel sinna mägede ja kruusateede vahele ära ja üks hetk oli rada otsas ning ees vaid rannik ja tume meri.

 

Järgmine päev peale mônda tundi und oli tööl ikka raske. Aga ônneks on mul ju aastaid "iseloomu kasvatust", mida kallis mamps keskooliajal mulle ôpetas. Iga kord kui reede ôhtul sai Haku klubis hommikuni pidutsetud, paar tundi Nele juures tukutud, siis jala mingi 5 kiltsa koju kômbitud, ootas mind ees järjekordne ebavajalik füüsiline töö. Laupäva hommikud käisid ju pôhimôtte "jaksad pidutseda, jaksad ka tööd teha" all. Aru ma ei saanud miks just mu kôige kehvemal tunnil oli välja nuputatud mingi tööots, aga vaidlemisruumi ei olnud. Ja kui ma ütlen, et nuputatud, siis just nii, sest kôik need tööd olid iseloomu kasvatamise eesmärgil ja tegelik vajadus nende järgi oli küsitav. Kui nädala sees sain kenasti lulli lüüa, siis just laupäeva hommikul oli järsku eriline vajadus saun ära värvida, talvepuud metsast tuua vôi pôld üles künda.
No ja nüüd kui seal neid kaste ubisin vedada ja olemine kôige parem polnud, siis ütlesin endale, et "pole viga, see kasvatab iseloomu".

Seitsmes nädal Karrathas.

Seitsmes nädal Karrathas.

Tööd ônneks jätkub. Mitmed me tiimist saadetakse iga päev varakult koju, sest praegu on vaiksem aeg, aga minu ônneks on mul täispikk töönädal (38 h) ja nüüd saan ka pühapäeviti rügada, mis tähendab paremat palka. Tööd vôiks muidugi rohkem olla, sest aega on mul palju ja igavus peletab.

Otsin siin igasugu hobisid, mida teha. Muidugi loen raamatuid ja paarkümmend filmi oleme ôhtuti ära vaadanud, ags ikkagi on rahutu olla. Käisin end loomade varjupaigas vabatahtlikus pakkumas, aga hetkel neil polnud abi vaja....kui just koeri koju ei vôta. Ostsin ka male-kabe-tripstrapstruli mängu. Kabes olin ju noorena kôva käsi ja mängisin neljandas klassis kabe vôistlusel Rasmuse vanaisaga, kabemeister, suisa viiki. Mäletamist mööda Reijo suutis kohalikku sangarit isegi vôita, aga see ei kahvata minu tulemust! Seevastu aga nüüd olen alla käinud ja pean taas harjutama, sest esimesed kolm mängu kaotasin Julienile kindlalt. Häbi! Malet ma mängida ei oska ja seetôttu loodan, et keegi ôpetab. Majas oskab kabetada vaid Ellodi, aga ta käib nüüd uues kohas, kaevandusköögis, tööl ja rahmib seal kolm nädalat jutti täispikki päevi. Ja kuna ma lähen varakult magama, siis ma polegi teda juba nädalapäevad näinud.

Temata on majas ka kuidagi vaikne ja igavam olnud ning kohati viskab mul täiega kopa ette, et keegi oma järgi ei korista. Umbes kahe nädala tagant, kui ei saa enam muidu, siis koristatakse, samas kui köök on igapäevaselt kui sealaut. Algul ma kraamisin ja tegin ise kôik korda, aga enam ei viitsi teiste järgi nühkida (enda järgi koristan alati!) ja katsun mööda vaadata. Noorte asi ju...ega ma ka tudengina Tartus kôige korralikum olnud.

 

Viies ja kuues nädal Karrathas. 9 kuud Austraalias.

Viies ja kuues nädal Karrathas.

29ndal Augustil sai 9 kuud Austraalias täis! Natuke masendav oli, et ma ikka veel siin Karrathas olen, aga kôik on hea eesmärgi nimel. Paremad päevad on veel ees!

 

 

Tööl on endiselt kiire ja see on hea. Kui saaks kuus päeva nädalas töötada oleks ideaalne, sest tôesti igav on. Oleme majas nii palju filme vaadanud nagu oleks talv ja ôue minna ei kannata, ega hästi ei kannatagi, sest jube lämbe ja soe on, iga päev 30C tuuri, ning aina kuumemaks läheb.

Tatyana ja ta sôbrad. Laenasin ratast Kilianile, et ta saaks ôlut juua sôbra pool. Tagasi tulles ônnestus tal kuidagi helkurvest tagaratta külge kinni mässida ning sôitmise asemel kandis ta ratast seljas koju :)

 

 

Pühapäeval käisime Weera ja Kilianiga Point Samsonis. Pisike asula ca 60 km siit, kus saime rannas vedeleda. Väga hea soe vesi oli ja sulistasin pikalt, aga jube soolane ikka. Järgmisel päeval olid Facebookis pildid haist, mida kôrval rannas nähti. Jaiks...

 

 

 

Mis veel? Hmm...üks naine kôndis ostukeskuses papagoi ôlal.
Ja alkoholipoes olid huvitavad tüdrukud, ühel roosa parukas....eestlased :)
Eile vedelesin basseinis ja vôtsin päikest. Nüüd on selg hell, kintsud auravad ning tagumik oleks justkui triibulised saanud.