Tööd ônneks jätkub. Mitmed me tiimist saadetakse iga päev varakult koju, sest praegu on vaiksem aeg, aga minu ônneks on mul täispikk töönädal (38 h) ja nüüd saan ka pühapäeviti rügada, mis tähendab paremat palka. Tööd vôiks muidugi rohkem olla, sest aega on mul palju ja igavus peletab.
Otsin siin igasugu hobisid, mida teha. Muidugi loen raamatuid ja paarkümmend filmi oleme ôhtuti ära vaadanud, ags ikkagi on rahutu olla. Käisin end loomade varjupaigas vabatahtlikus pakkumas, aga hetkel neil polnud abi vaja....kui just koeri koju ei vôta. Ostsin ka male-kabe-tripstrapstruli mängu. Kabes olin ju noorena kôva käsi ja mängisin neljandas klassis kabe vôistlusel Rasmuse vanaisaga, kabemeister, suisa viiki. Mäletamist mööda Reijo suutis kohalikku sangarit isegi vôita, aga see ei kahvata minu tulemust! Seevastu aga nüüd olen alla käinud ja pean taas harjutama, sest esimesed kolm mängu kaotasin Julienile kindlalt. Häbi! Malet ma mängida ei oska ja seetôttu loodan, et keegi ôpetab. Majas oskab kabetada vaid Ellodi, aga ta käib nüüd uues kohas, kaevandusköögis, tööl ja rahmib seal kolm nädalat jutti täispikki päevi. Ja kuna ma lähen varakult magama, siis ma polegi teda juba nädalapäevad näinud.
Temata on majas ka kuidagi vaikne ja igavam olnud ning kohati viskab mul täiega kopa ette, et keegi oma järgi ei korista. Umbes kahe nädala tagant, kui ei saa enam muidu, siis koristatakse, samas kui köök on igapäevaselt kui sealaut. Algul ma kraamisin ja tegin ise kôik korda, aga enam ei viitsi teiste järgi nühkida (enda järgi koristan alati!) ja katsun mööda vaadata. Noorte asi ju...ega ma ka tudengina Tartus kôige korralikum olnud.
No comments:
Post a Comment