Neljapäeval oli ametlikult uuenenud Kmarti avamine. Kaks kuud remonti ja valmis. See oli esimene remont 27 aasta jooksul! Uuenenud poes on 53 000 eset müügiks....ônneks mina ei pea kôiki neid välja vedama. Suurpäeval rivistati meid kôiki siis ülesse, tehti pilti, peeti kônesid ja lôigati lint läbi. Isegi tasuta lôuna oli - pakuti kartulisalatit ja kana :D :D kujujutan ette, et Prismas on peopäeval sama menüü. Kooki kahjuks aga ei olnud.
Tööl peame nüüd kandma pôrutuskindlaid saapaid, mida oli aga vaid meeste numbrid. Seega koperdan ringi tohutult suurte jalavarjudega nagu kloun, aga vähemalt ajab see mind iga kord muigele kui oma jalgu vaatan.
Üks hommik suutsin asjad kappi koos lukuvôtmega jätta ja kui lôunaajal selle siis avastasin ei jäänud muud üle kui tangidega luku katki lôikamine.
Üks hommik suutsin asjad kappi koos lukuvôtmega jätta ja kui lôunaajal selle siis avastasin ei jäänud muud üle kui tangidega luku katki lôikamine.
Laupäeva ôhtul pidas Kilian lahkumispidu, sest ta lendab varsti Taisse. Pralle oli umbes 30 mintsa Karrathast väljas mere ääres. Sinna sôites nägime väga ilusat kuud, ühte ilusamat mida eales näinud olen, suur rôngjas punane ning väga madalal.
Pidu oli hästi tore. Tantsisime liivas ja väga lôbus oli. Ei puudunud ka lôke ning grill, proovisin ära praetud kaheksajala ühe ta jalgadest - meeldivalt soolane oli. Muss oli vali ja mingi hetk tulid kolm suurt austraallast selle peale kohale, sest nad telkisid veidi eemal. Esimese hooga tundus, et nad polnud eriti rôômsad, aga hetke pärast ühinesid nad juba meiega ning pidutsesid hommikuni.
Kuna ma pidin pühapäeval töötama, siis mina, Kim ja Sarah tulime öösel tagasi. Eksisime veel sinna mägede ja kruusateede vahele ära ja üks hetk oli rada otsas ning ees vaid rannik ja tume meri.
Pidu oli hästi tore. Tantsisime liivas ja väga lôbus oli. Ei puudunud ka lôke ning grill, proovisin ära praetud kaheksajala ühe ta jalgadest - meeldivalt soolane oli. Muss oli vali ja mingi hetk tulid kolm suurt austraallast selle peale kohale, sest nad telkisid veidi eemal. Esimese hooga tundus, et nad polnud eriti rôômsad, aga hetke pärast ühinesid nad juba meiega ning pidutsesid hommikuni.
Kuna ma pidin pühapäeval töötama, siis mina, Kim ja Sarah tulime öösel tagasi. Eksisime veel sinna mägede ja kruusateede vahele ära ja üks hetk oli rada otsas ning ees vaid rannik ja tume meri.
Järgmine päev peale mônda tundi und oli tööl ikka raske. Aga ônneks on mul ju aastaid "iseloomu kasvatust", mida kallis mamps keskooliajal mulle ôpetas. Iga kord kui reede ôhtul sai Haku klubis hommikuni pidutsetud, paar tundi Nele juures tukutud, siis jala mingi 5 kiltsa koju kômbitud, ootas mind ees järjekordne ebavajalik füüsiline töö. Laupäva hommikud käisid ju pôhimôtte "jaksad pidutseda, jaksad ka tööd teha" all. Aru ma ei saanud miks just mu kôige kehvemal tunnil oli välja nuputatud mingi tööots, aga vaidlemisruumi ei olnud. Ja kui ma ütlen, et nuputatud, siis just nii, sest kôik need tööd olid iseloomu kasvatamise eesmärgil ja tegelik vajadus nende järgi oli küsitav. Kui nädala sees sain kenasti lulli lüüa, siis just laupäeva hommikul oli järsku eriline vajadus saun ära värvida, talvepuud metsast tuua vôi pôld üles künda.
No ja nüüd kui seal neid kaste ubisin vedada ja olemine kôige parem polnud, siis ütlesin endale, et "pole viga, see kasvatab iseloomu".
No ja nüüd kui seal neid kaste ubisin vedada ja olemine kôige parem polnud, siis ütlesin endale, et "pole viga, see kasvatab iseloomu".
No comments:
Post a Comment