Üheksas nädal Karrathas. 10 kuud Austraalias.

Üheksas nädal Karrathas.

Kmartis on palju väikseid lihtsaid asju, mida annaks muuta vôi parandada, et töölistel parem oleks ja aru ei saagi, miks midagi ette pole vôetud. No näiteks jagavad nad palgalipikuid endiselt paberitel, mis siis suurde hunnikusse kokku topitakse ning siis peab seal minuteid tuhnima, et enda oma leida. Mingit süsteemi pole. Paljude asjadega sama teema ja siis kôik märkavad ja kiruvad omavahel, aga ülemustele keegi ette ei heida. Keegi ei taha oma tööga riskida, sest "casual" töötajat saab iga kell koju saata vôi kui ei taheta otse vallandada, siis lihtsalt vähendatakse töötunde ja sunnitakse vaikimisi lahkuma. Minu otsene ülemus on väga organiseerimatu ja kinniste silmade-kôrvadega ja temaga rääkimine on kui hane selga vesi, aga paar kuud töötas Kmartis ajutiselt üks noor iiri ülemus ja tema kuulas. Ja nüüd, kui ta ise on läinud, on lôpuks asju muutma hakatud ja näen, et lôpuks on mu ettepanekuid kuulda vôetud. Tunne on hea.

 

Meil tuli uss!! Istun mina aias, naudin oma pealetöödsiidrit ja äkki tuleb uss värava alt läbi ja vingerdab aeda. Ilus pikk ja sale kollane-must. Ôudne polnud, sest roomajad on mulle meeldima hakanud ja iga kevad Eestis ootan täiega kui mu Intsud (ühisnimetus nastikutele) supervilla juures maa alt välja tulevad, aga siinsed maod on ju mürgised. Üritasin ka pilti moblaga teha, aga kuna see ei zuumi, siis ei ônnestunud. Uss aga vingerdas edasi Julieni telgi poole ja seejärel sisenes ventilatsiooniaugu kaudu majja. Tere tulemast, Alfred. Ônneks nood augud päris tuppa ei tule ja seega on Alf kusagil keldris vôi uitab ventilatsioonis.

 

Sandra ja Giam, prantsuse paar, kelle asemele tuppa ma kolisin tulid nüüd Prantsusmaalt tagasi ja minu lukselu sellega otsas. Kolisin taas telki. Palju ônne mulle - 10 kuud Austraalias.

töö juures