Friday, October 25, 2013

Kaheteistkümnes nädal Karrathas.

Kaheteistkümnes nädal Karrathas.

Kunagi ammu, kôige alguses, kirjutasin, et Austraalias on kaks peamist supermarketit - Woolworths ja Coles - ning nende omanikele kuuluvad paljud teised ketid. Nö Colesi gruppi kuulub ka minu kullakallis Kmart, Liquorland, Target, Officeworks ja veel môned. Kuidas selline monopool lubatud on ei tea.

Igatahes on Kmartil ühine köök Colesiga ja viimases töötab hästi tore 58-aastane lihunik Brian, kes ise on küll taimetoitlane, aga on pôhimôtteliselt terve oma elu liha raiunud. Ta on väga jutukas ja sôbralik ning mulle hôikab alati valjult "hei blondie" (ise on lumivalgete juustega). Eelmisel reedel kui me Weeraga peale tööd siidrit jôime trehvasime taga kokku ja ta küsis "what's for tea?". See siis tähendab tegelt ôhtusööki. Weeral oli kodus tegemist, aga mina kasutan igat vôimalust majast välja saamiseks ja tasuta toidust (ka teest) ma ära ei ütle. Väga lôbus oli. Brian on veidi veider, aga heas môttes veidrad inimesed mulle just meeldivadki. Näiteks kogub ta ämbreid, mida siis oma farmi Brisbane'i lähedale postiga saadab. Colesis on ta juba 13 aastat töötanud ning firma liigutab teda vastavalt vajadusele linnast linna ja maksab kôik koduskäimise kulud, arved ning elamise. Pole paha! Karrathas on ta 3 aastat olnud. Igas uues linnas otsib ta alati mône pooleli oleva ehitustöö, nt tänava, kus tsement pole veel kuivanud ja vajutab sinna oma käejäle ning kirjutab initsiaalid. Tore ju!
Laupäeval ostsime KFCst friikaid ja kana ning tegime Weera, Natalia ja Heather'ga Dampieri rannas palmide all pikniku. Seejärel läksime teise randa Nataliaga ujuma, aga kuna oli môôn siis pidime tohutult kômpima enne kui vööni vette saime (hullem kui Andineeme rannas!). Kaugemale Natalia ei julgenudki minna, sest kartis haisid. Ei oska mina neid karta. Tundub kuidagi ebatôenäoline, et ma siin haiga kokku ujun. Kui tihti Eesti metsas hunti vôi karu näinud olen? Ei ühtigi!

 

Pühapäeva hommikul otsustasin ujulasse minna, sest eelmise päeva sulistamine ujumise alla ei käinud. Hüppasin Tanja selga ja olin juba teel kui märkasin, et tagumine kumm toss. Ei jäänud muud üle kui jala minna. Järgmisel päeval ostsin uue kummi ja Kim vahetas ära. Uudistasin kôrval ning küllap vajaduse korral saan järgmisel korral ka ise hakkama.

No comments:

Post a Comment