Kolmeteistkümnes nädal Karrathas.

Kolmeteistkümnes nädal Karrathas.

Teadsin, et see mingi hetk juhtub ja juhtuski.
Kolmapäeval avastasin, et olen oma mälupulga ära kaotanud. Pekki! Seal ju mul kôik dokumendi koopiad ja KÔIK Austraalia pildid. Katastroof muidugi pole, sest ma regulaarselt laen pilte Skydrive'i, kust Aivi siis ebaregulaarselt neid mu mälukettale tômbab. Süsteem balalaika, mida iga mees ei taipa!
Helistasin siis raamatukokku, kus viimati pühapäeval mälukat kasutasin, ja juhuuu oli alles. Tôin kohe ära.

Pühapäeva hommikust alates oli mul parem ôlg valus ja ka hingamine veidi raske, aga arvasin, et pahasti maganud vôi tuul läbi käinud. Neljapäeval aga ei suutnud enam tööd teha. Iga liigutuse peale torkas hull valu sisse ja niimoodi ma ju kaste ubida ei saa. Hingamisegi lòi kinni ja nalja enam polnud. Valugrimassidega pidasin kaks tundi veel vastu ja siis küsisin töölt ära. Sôitsin aeglaselt rattaga koju, puhkasin, edasi haiglasse. Kuna mul siin riigis tervisekindlustust pole, siis öeldi, et arsti konsultatsioon on 300$!! Aga perearstikeskuses saab 90$'ga. Väntasin siis hingeldades keskusesse tagasi ja sain ühe India arsti jutule, kes jättis väga ebakompetentse mulje. Esmalt otsustas ta, et kutsub mulle kohe kiirabi järele, siis arvas, et pole vist siiski vaja ning lôpuks otsustas teise arsti arvamust küsida. Too Aafrikast pärit vanahärra oli palju etem, aga ka ta ei osanud midagi täpselt arvata. India tohter leidis, et peaks röntgeni teha laskma, aga kuna seda nende majas ei tehta, siis suunas ta mind tagasi haiglasse. Uhasin siis Tanjaga taas ca viis kiltsa tuldud teed tagasi haiglasse ja lasin röntgenipildi teha, kust oli näha kena korras rindkere ja kopsud. Aga valu oli endine.
Sôitsin koju ja puhkasin tunni. Seejärel oli vaja teiselele poole kesklinna sôita ühte tuba kaema. Tehtud ja apteegist sain ka valuvaigistid. Selline tore päev siis kus ma pôhimôtteliselt himgamisraskustes päev otsa Karrathas rattaga ringi tormasin.
Toda tuba ma kahjuks ei saanud, aga valuvaigistid vähemalt aitasid järgmisel päeval tööd teha.

Üks päev oli aias hiigelsuur sisalik ja teine päev oli toas hiigelsuur prussakas. Maruvahva.

Laupäeval sadas vihma!!!! Päeval tibutas ning öösel kallas üsna kenasti välgutuste saatel. Ilus. Hommikul oli telk niiske ja kannatas kaheksani suisa magada!!! Suurepärane.

Lappasin oma riidehunnikuid ning sortisin korras jamad riided välja ning viisin Salvation Armysse, ehk on kellegil neid vaja. Seejärel olin rattaga teel linna kui jäin politseile vahele. Sain viisakalt pragada, et mul kiivrit pole. Lubaduse peale, et hangin tolle sain trahvita minema.