Tähelepanelik lugeja mäletab, et mônda aega tagasi, enne kui sudaanlased sisse kolisid, käisid kaks Eesti tüdrukut meil tuba kaemas, aga kaup jäi katki. Nüüd reedel käisime Kmarti poiste ja tüdrukutega väljas ning trehvasin nonde samade Eesti tüdrukutega, üks oli nägupidi kuidagi tuttav. Ja voppaaa maailm on väike - Renata on Kiiust ja Karina Kuusalust.
Vististi kirjutasin varemalt, et hommikuti kui ma tähtede järgi Tanjaga tööle sôidan ründavad mind ühe maja juures kaks peni. Noh, päris kintsu pole hakanud, aga suure kisaga nad mulle alati järgi jooksevad. Esimestel kordadel oli mu taktika neist lihtsalt kiirusega üle olla, sest olen praegu päris heas füüsilises vormis, aga ajapikku hakkas üle viskama, et nad mind alati seal ootavad ja hirmutavad. Otsustasin härjal sarvist haarata ja hirmule otsa vaadata. Nüüd kui nad haukudes tulevad vôtan hoo hoopis maha ja käratan neile "vhuu!!" ja täna hommikul oli nii unine, et ei vaevunud sedagi ning ütlesin karmilt vaid "enough already!" ja peni tardus paigale. Rita 1 - krantsid 0.
Muud pole suurt midagi. Tööl on laadna, telgis kuum. Värske ôhu järgi tunnen puudust ja vihma tahaks (pole peaaegu kolm kuud seda näinud). Kui vaatan te ilusaid sügispilte, siis hing ihkab Eestisse, aga novembri pimeda ja lörtsi järgi isu küll pole.
Julien läks minema, Elly on enamus aega oma töö juures, kus tal tuba, Sarah on praegu Melbournes ja ôhkkond pole majas enam sama, mis enne. Pean vastu, aga hing ihkab edasi.
Snehal, Natalia, Weera, Hether, Rita - Kmarti tüdrukud |
No comments:
Post a Comment