Seven Mile Beach & Kellevie farm. 27.01.2013-... 2 kuud Austraalias!

Seven Mile Beach & Kellevie farm.

27.01.2013-...

Niisiis oli mul farmer Mark'ga tööots kokku lepitud ja mureks vaid elamine ning transport tööle. Jube raske on ikka oma autota! Nii...Marki käest sain Tingi ja Daphne numbri ja sebisin end auto peale (nimelt töötab see taiwani-belgia duo ka seal farmis). Elamise sättisin siis samasse karavanparki nendega. Kuna 7 Mile Beach on veidi nagu uhkem rand nädalavahetuse veetjatele, siis ka hinnad laes. Maksan oma toa eest hullumeelset hinda (seni kôrgem üldse) 72$ öö. Kuidagi raiskamine on elada toas, kus 3 voodikohta (lisaks suurele voodile veel nari), telekas, külmkapp, veekeetja - ja kôik vaid mulle!!! Olen juba harjunud kuhjas elama ning kôike jagama. Pakkusin seega Tingile ja Daphnele öömaja, aga nad eelistavad telgis/autos elada.

opossum

 

 

Tööle sôidame siis umbes tunnikese nende vana ja väsinud autoga, mida nad Grandpa'ks kutsuvad. Saateks on alati jazzi muusika, sest raadio ei tööta ja neil on kokku 3 CDd (Ella Fitzgerald, Suzanne Vega ja veel midagi). Teekond läbib ka hiljuti metsapôlengus väga kannatada saanud ala, aga peale grillilôhna hullu vaadet pole. Isegi vastupidi - allmets on pôlenud, puutüved samuti, aga ülal on lehed ilusad punased ja rohelised. Sôidaks nagu läbi sügise.
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Farmer Mark on ülirahulik ja muhe vana. Elab vaikselt oma mägede vahel ja kasvatab kirsse. Tal peaks ka pere olema, aga peale kolme koera, kes tast kolme meetritki maha iial ei jää, pole veel kedagi teist näinud.

 

 

Daphne, Mark, Ting

 

 

 

 

 

 

Ülepäeviti sordime kirsse, mida oleme kokku korjanud. Sortimine on lihtsamast lihtsaim. Korralikud lähevad torusse, kus nad veega restile kantakse ja sealt karpidesse pannakse. Defektiga kirsid lähevad eraldi müügiks ja siis eriti kehvad ära viskamiseks. Raketiteadus just pole ja makstakse tunnitasu, korjamisel on seekord kilohind, aga jube külm on see töö, sest kirsse hoitakse külmikus ja ega ka see garaaz, kus töö käib, just soe koht ole. Aga ei hullu ühti.

Teisipäeva ôhtuks olime Daphne ja Tingiga Jessi ja Bella pere juurde ôhtusöögile kutsutud. Nad on noored kohalikud, kes viimastel suvepäevadel Marki juures taskuraha teenivad. Elavad nad siin samas üle mäe. Nende pere on suur ja tore, lisaks veel kolm noort poissi. Pereisa esivanemad saabusid Austraaliasse 1830ndatel Lätist! Ja Eestist oli pereisa ka kenasti kuulnud (vastukaaluks eelmisel ôhtul kohatud sveitslastele). Pakuti tüüpilist Austraalia toitu - lambaliha (ise kasvatatud), kartulid, juurviljad ja magustoiduks Papalova kook. Hiljem tuli kohale ka ca 70-aastane vanaisa, et Skype'i kaudu oma mandril asuva pruudiga videokônet teha. Jeeee Skype!!! :)

 

 

 

 

 

 

 

Vaade Marki farmi juures.