Jällenägemiseni Tassie!!
07.01-07.05.2013
07.01-07.05.2013
No nii, aeg Tasmaanias on otsas. Poleks iial uskunud, et siia 4 kuuks
jään ja et siin nii koduseks muutub. Esimene mulje Hobartist ei olnud
just paljulubav kui Jenyga jaanuari alguses saabusime. Samamoodi
plaanisin Pickled Frog hostelisse vaid loetud päevadeks jääda ning siis
edasi liikuda. Kusjuures ma pole sugugi ainus, kes tänu Frogi
sôbralikule atmosfäärile on Hobartisse päevade asemel nädalateks ja
kuudeks jäänud. Elu on siin nagu ühikas - kogu aeg pead-jalad koos ja
privaatset kohta raske leida. Seda enam on uskumatu kuidas see kôik
mulle meelejärgi on olnud ja pole üle visanud. Arvan, et mul vedas
toavalikuga (odavaim voodikoht), sest paljud toredad inimesed peatuvad
just toas nr 1. Ja inimesed siin on väga toredad ning abivalmid. Jagame
toitu, pesu pesemist ning aitame ka töö otsimisel.
Tasmaania on super ja natuke nagu avastamata saar. Siin on kôik - imekaunid rannad, massiivsed mäed, lambaid ja lehmi täis orud ning tohutult vôimalusi matkamiseks vôi lühiretkedeks. Kahjuks ei jôudnud ma näha pooltki seda ilu, mida Tasmaanial pakkuda on. Eriti jääb kripeldama Cradle Mountain, aga eks siis peab tagasi tulema!!!
Aga kôige kôige tähtsamad on inimesed, keda olen siin kohanud. Môned on korraks mu elust läbi lipsanud, teised jäävad kauemaks meelde, aga nii mônigi on kustumatu mulje jätnud. Nt ei ole vôimalik unustada Madeleine'i, kes on nii elav ja positiivne ja ilus, et kohe tunned kuidas tast head energiat tuleb. Claire'l on lihtsalt maailma parim huumorisoon ja lahkemat inimest hostelis anna otsida. Käsekuchen (Emil) on nii armsa naeratusega, mis teeb kôigil tuju heaks. Ja muidugi Wally, Vaughn, Gaby, Ricardo, Mimmo, Tobi, Simon, Lincoln, Bertie, Bonnie.
Eriti tänulik olen Liamile, kes mulle Tasmaaniat näitas ja giidiks oli.
Oh ja ma olen tohutult Bob Dylanit kuulanud.
Sain ühele poole oma soome keelse raamatuga ning vôin tôdeda, et sain aru ja hakkama. Jätsin tolle järgmistele hostelis.
Jasperi käest saadud trilleri kinkisin Lincolnile ning Vaugn sai kaks raamatut, mida lugeda polnud jôudnud. Ise sain uue raamatu Philippi käest.
Tasmaania on super ja natuke nagu avastamata saar. Siin on kôik - imekaunid rannad, massiivsed mäed, lambaid ja lehmi täis orud ning tohutult vôimalusi matkamiseks vôi lühiretkedeks. Kahjuks ei jôudnud ma näha pooltki seda ilu, mida Tasmaanial pakkuda on. Eriti jääb kripeldama Cradle Mountain, aga eks siis peab tagasi tulema!!!
Aga kôige kôige tähtsamad on inimesed, keda olen siin kohanud. Môned on korraks mu elust läbi lipsanud, teised jäävad kauemaks meelde, aga nii mônigi on kustumatu mulje jätnud. Nt ei ole vôimalik unustada Madeleine'i, kes on nii elav ja positiivne ja ilus, et kohe tunned kuidas tast head energiat tuleb. Claire'l on lihtsalt maailma parim huumorisoon ja lahkemat inimest hostelis anna otsida. Käsekuchen (Emil) on nii armsa naeratusega, mis teeb kôigil tuju heaks. Ja muidugi Wally, Vaughn, Gaby, Ricardo, Mimmo, Tobi, Simon, Lincoln, Bertie, Bonnie.
Eriti tänulik olen Liamile, kes mulle Tasmaaniat näitas ja giidiks oli.
Oh ja ma olen tohutult Bob Dylanit kuulanud.
Sain ühele poole oma soome keelse raamatuga ning vôin tôdeda, et sain aru ja hakkama. Jätsin tolle järgmistele hostelis.
Jasperi käest saadud trilleri kinkisin Lincolnile ning Vaugn sai kaks raamatut, mida lugeda polnud jôudnud. Ise sain uue raamatu Philippi käest.
Superlahe oli!!! :)
No comments:
Post a Comment